Print Friendly
hõimurahvastep

Hõimurahvaste programmi logo

Hõimurahvaste programm IV: Riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2015-2019)


1. SISSEJUHATUS

2. PROGRAMMI EESMÄRGID JA PRIORITEEDID
2.1. PROGRAMMI ÜLDEESMÄRGID JA PRIORITEEDID
2.2. PROGRAMMIGA SEONDUVAD RISKID

3. PROGRAMMI VALDKONNAD
3.1. HARIDUS JA KOOLITUS
3.2. TEADUS
3.3. KULTUUR
3.4. TEABEVAHETUS

4. PROGRAMMI RAKENDAMINE

5. PROGRAMMI RAHASTAMINE
5.1. UURALI PÕLISRAHVASTE ÜLIÕPILASTE KOOLITUS EESTIS
5.2. PROJEKTITOETUSED
5.3. AUHINNAD
5.3.1. Kirjandusauhind
5.3.2. “Ilmapuu” auhind
5.3.3. Hõimurahvaste programmi teadusauhind

6. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADE JA PROGRAMMIDEGA

7. PROGRAMMI HINDAMINE JA ARUANDLUS

LISA 1. DOKUMENTIDE LOETELU

LISA 2. ÜLEVAADE HÕIMURAHVASTE PROGRAMMIDE TÄITMISEST

1. SISSEJUHATUS

Hõimurahvaste programmi IV põhieesmärk on toetada hõimurahvaste, so uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride säilimist ning arengut.

Hõimurahvaste programm IV on jätkuks samanimelistele programmidele aastaist 1999−2004, 2005−2009 ja 2010−2014. Viimaste tähtsust hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetamisel ja arendamisel on raske üle hinnata, sest hõimurahvaste programmide I, II ja III ellurakendamine on parandanud hõimurahvaste võimalusi oma keele ja kultuuri arendamiseks. Samuti on see positiivselt mõjunud kodanikuühiskonna kujunemisele Venemaal.

Oluliseks tuleb pidada seda, et hõimurahvaste programmi (edaspidi HP) meetmed on tugevdanud rahvusvaheliselt Eesti riigi kuvandit. V soome-ugri rahvaste maailmakongressi resolutsioonis tõdetakse: “Kongress on tänulik Ungari, Venemaa, Soome, Eesti ja teiste soome-ugri ja samojeedi rahvaste traditsiooniliste asualariikide parlamentidele ja valitsustele ning kutsub jätkama ja arendama koostööd soome-ugri ja samojeedi rahvaste keelte ja kultuuride riikliku kaitse vallas”.

Käesoleva programmi lähtekohaks on eestlaste kuulumine soomeugrilaste hulka. Eesti kultuur baseerub lisaks euroopalikule algele ka vanal soomeugrilisel rahvakultuuril, millel on palju ühist teiste uurali rahvaste kultuuridega. Nii moodustavad hõimurahvad meile hädavajaliku kultuurilise tagala. Paraku on nende säilimine ja arenemine raske – mõnel juhul isegi võimatu – ilma välise abita. Teades ja tunnustades sugulasrahvaste kultuuride väärtust nii eestlaste kui kogu inimkonna jaoks, on Eesti riigi ja ühiskonna kohus seda abi pakkuda.

HP on mõeldud Vene Föderatsiooni ja Läti Vabariigi territooriumil elavate uurali (soome-ugri ja samojeedi) rahvaste keelte ja kultuuride toetamiseks. HP haarab enesesse Venemaa soome-ugri rahvaste (vadjalased, isurid, ingerisoomlased, karjalased, vepslased, ersad ja mokšad, niidu- ja mäemarid, udmurdid, sürja- ja permikomid, handid, mansid) ja samojeedide (neenetsid, eenetsid, nganassaanid, sölkupid) ja Lätis elavate liivlaste abistamist ning koostööd saamidega Venemaal, Norras, Rootsis ja Soomes. Edaspidi nimetatakse loetletud rahvaid uurali põlisrahvasteks või ka soome-ugri rahvasteks või hõimurahvasteks.

HP-d rakendatakse uurali põlisrahvaste asukohamaade seadusi austades ja arvestades rahvaste erinevat olukorda, valides toetamiseks kõige optimaalsemad meetmed.

HP täitmise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi koordineerimise ja rakendamise eest vastutab hõimurahvaste programmi nõukogu (edaspidi HPN), mille koosseisu nimetab haridus- ja teadusminister. Programmi rakendusüksuse nimetab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös HPNiga.

HP eesmärkide sõnastamise lähtealuseks on olnud: ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon; ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon; Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride olukorraga seotud dokumendid; Eesti Vabariigi Soome, Ungari ja Venemaaga sõlmitud kultuuri ja hariduse alased lepingud; soome-ugri rahvaste maailmakongresside resolutsioonid ja viimase kongressi sektsioonide soovitused (vt lisa 1). Lisas 2 on esitatud ülevaade HP III täitmisest.

2. PROGRAMMI EESMÄRGID JA PRIORITEEDID


2.1. Programmi eesmärgid ja prioriteedid

Hõimurahvaste programmi üldeesmärk on aidata kaasa soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride arendamisele, aeglustada nende assimileerumisprotsessi ning talletada keele- ja kultuuripärandit. HP IV jooksul on kavas toetada 25 doktorandi õpinguid Eestis ning 350 haridus-, keele-, teadus-, kultuuri- ja teabevahetusprojekti.

HP abil aidatakse säilitada maailmakultuuri mitmekesisust ning eesti kultuuri omapära. Esiteks on kultuuriline mitmekesisus üks euroopalikke põhiväärtusi. Teiseks kujutab eesti kultuur endast vana soomeugrilise kultuuri sümbioosi euroopaliku kultuuriga. Kuna kultuur saab areneda ainult ühiskonnaliikmete omavahelises suhtluses, on eesti kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohast oluline ka edaspidine suhtlus hõimurahvastega. Hõimurahvaste kultuure toetades kindlustatakse eestluse kultuurilist tagalat. Programmi üldeesmärk kattub niiviisi Eesti riigi eesmärgiga, nagu see on väljendatud Põhiseaduse preambulis: “Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, /—/ mis peab tagama eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilimise läbi aegade /—/”.

Seniste programmide eesmärgid on jätkuvalt aktuaalsed, sest eelkõige on tegu pikemas ajaperspektiivis mõjuva tegevusega. Rahvusvahelised raportid kinnitavad, et soome-ugri rahvaste olukord Venemaal ja mujal on endiselt kriitiline. ÜRO ekspertide hinnangul kuuluvad kõik soome-ugri vähemus- või regionaalkeeled ohustatud või tugevalt ohustatud keelte hulka.

HP toetab eelkõige neid valdkondi, mis on muude programmide poolt vähem kaetud, kooskõlastades oma tegevust ka edaspidi teiste toetajatega ning võimaluse/vajaduse korral ühendades nendega jõupingutusi ühisteks ettevõtmisteks.

HP prioriteetideks on kaasa aidata

  • ­uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh neis keeltes antava hariduse edendamisele,
  • hõimurahvaste noorte identifitseerumisele oma kultuuri ja keele kandjatena,­
  • uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisele,
  • uurali põlisrahvaste rahvusliku eneseteadvuse kasvule,
  • hõimurahvaste kaasaegse elukorralduse arendamisele.


2.2. Programmiga seonduvad riskid

Hõimurahvaste programmi ja selle elluviimist ohustab kõige enam välispoliitiline olukord ning muutused Venemaa Föderatsiooni poliitikas ja seadusandluses. Muutused seadusandluses (2012. aasta novembris jõustus Venemaal seadus, mis kohustab poliitilise tegevusega tegelevaid välismaalt raha saavaid vabaühendusi registreeruma “välisagentidena”) hirmutavad mitmeid Venemaa partnereid taotlemast HP projektitoetust. Sellise arengu peatamiseks või aeglustamiseks tuleb kõikides programmi rakendamist mõjutavates ringkondades teha pidevat, aktiivset ja hästi põhjendatud selgitustööd, et tagada arusaamine HP tegelikest poliitikavälistest eesmärkidest.

Riskiks on ka Eestisse õppima tulevate doktorantide eelneva hariduse tase ja selle sisuline hindamine. Seda riski on võimalik maandada üliõpilaskandidaatide taseme sisulise hindamise tõhustamisega või rakendades näiteks näiteks eelnevat stažeerimist Eesti kõrgkoolides. Tagamaks lõpetanute siirdumist kodumaale, on otstarbekas sõlmida nendega kolmepoolne õppeleping.

Oluline hulk riske, eelkõige tingimustele vastavate projektijuhtide vähesusega seonduvaid, tuleneb Eesti kultuuriruumi väiksusest ja Venemaa partnerite vähestest kogemustest projektipõhiseks tegevuseks. Mõningal määral on neid riske võimalik maandada, laiendades programmi võimalustest informeeritavate ringi ning leides võimalusi motivatsiooni tõstmiseks.

Riskiks on ka nõutava tasemega projektide lepingujärgseks tähtajaks mittevalmimine. Riski maandamist soodustab projektijuhtide nõustamine ning sellega seoses ka nende vastutuse oluline suurendamine.

3. PROGRAMMI VALDKONNAD

HP temaatika jaguneb neljaks üksteist vastastikku toetavaks valdkonnaks, milleks on haridus ja koolitus, teadus, kultuur ning teabevahetus.



3.1. Haridus ja koolitus

Püsivalt tagab programm uurali põlisrahvustest üliõpilastele, eelistatavalt doktorantidele akadeemilise hariduse andmise Eesti kõrgkoolides erinevatel erialadel (koos kohustusliku eesti keele ja kultuuri kursuse läbimisega).

HP toetab ka lühiajalisemat täiendusõpet, eriti neil aladel, milles uurali põlisrahvaste mahajäämus on suur (politoloogia, sotsioloogia, juhtimine, majandus, ajakirjandus, võõrkeeleõpetus emakeele baasilt, meedia, projektikoolitus ja koostöövõrgustike lõime, infotehnoloogia jne), samuti soome-ugri rahvusteaduste alal. Toetatava täiendusõppe vormid on kavandatud võimalikult mitmekesistena: kursused, seminarid, õpikojad ja mõttetalgud, välilaagrid ja individuaalne enesetäiendamine. Osa täiendusõppest korraldatakse Venemaa Föderatsioonis.

Abi antakse emakeele, võõrkeelte, ajaloo, geograafia ja muude õppeainete omakeelse õppemetoodika väljatöötamisel (kursused, seminarid, nõustamised). Toetatakse ka õpetajate täienduskoolitust, sest uurali rahvastel napib emakeelseid õpetajaid. Täiendades Soome ja Ungari samasuunalisi projekte, toetatakse emakeelsete õpikute väljaandmist, alates koostamisest ja lõpetades trükkimisega.

Programmi eesmärkideks hariduse ja koolituse alal on kaasa aidata uurali põlisrahvaste

  • omakeelse rahvusliku haritlaskonna arengule (spetsialistide täiendusõpe ja -koolitus),
  • emakeelse koolihariduse edendamisele, omakeelse õpetamise metoodika väljatöötamisele (keelekümblus, õppekirjanduse väljaandmine, kursused, seminarid, nõustamised),
  • kultuuritraditsioonide ja ajalootunnetuse säilitamisele,
  • konkurentsivõimelisemaks saamisele nüüdismaailmas,
  • õigusliku eneseteadvuse kasvule,
  • haridusalaste kontaktide arengule ja Eesti koolide soome-ugri teemalisele tegevusele (õpetajate koostöö, laste- ja noortelaagrid Eestis ja mujal, lektorite vahetus).



3.2. Teadus

Soome-ugri teaduskoostöö arendamise laiemaks eesmärgiks on hõimurahvaste keele ja kultuuri säilitamise ja arendamise toetamine. Soome-ugri teaduse arendamisel on võtmetähtsusega uurali rahvaste teadlaste lõimimine rahvusvaheliste teadlasvõrgustike ja -projektidega.

Rahvuskultuuride arengu seisukohalt on tähtis toetada koostööd erinevate teaduste valdkonnas, eriti kultuuriga tihedalt seotud erialadel (keeleteadus ja -korraldus, ajalugu, arheoloogia, etnoloogia, folkloristika, museoloogia). Uurali põlisrahvaste kultuuridele on oluline arendada ka teisi teadusalasid, mis aitavad mõtestada soome-ugri rahvaste tänapäevast olukorda ning pakkuda lahendusi ühiskondlikele ja keskkonnaprobleemidele.

HP eesmärkideks teaduse alal on kaasa aidata uurali põlisrahvaste

  • keelte kasutusala laienemisele (keelekorraldus, sh terminiloome, keeletehnoloogiliste rakenduste väljatöötamine, sh e-keeleõppe programmid),
  • rahvuse jätkusuutlikkuse tagamisele (uurimisprojektid, sh rakendusliku suunitlusega koostööprojektidel põhinevad uurimused),
  • kaasaegse teaduselu arendamisele (teadusvahetus ja teadlaste koolitusprogrammid),
  • soome-ugri rahvusteaduste ja kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, uurimisele ja vahendamisele (teaduskonverentsid, seminarid, nõupidamised; teaduspublikatsioonid uurali põlisrahvaste keeltes; ekspeditsioonid, sh ühisekspeditsioonid).



3.3. Kultuur

Keel ja rahvuskultuur on uurali põlisrahvaste puhul rahvusliku identiteedi säilitamise kesksed tegurid. Kuna rahvuslik identiteet on tugevalt ohustatud, tuleb toetatavate eesmärkide hulgas eriti oluliseks pidada oma keele ja rahvuskultuuri väärtustamisele kaasaaitamist, eriti rahvaste endi seest sündiva ja rahvuslikke väärtusi elustava tegevuse toetamist. Erilist tähelepanu pööratakse kõige halvemas olukorras olevate rahvaste omakultuuri toetamisele.

HP toetab projektipõhiselt uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust kõigis selle vormides: uurali rahvaste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate seminare, õpikodasid, mõttetalguid, välilaagreid, stažeerimist Eestis (erialane enesetäiendamine teadus-, kultuuri- ja haridusasutustes, töö arhiivides), samuti Eesti eri kunstialade juhendajate tööd uurali põlisrahvaste asualadel. Toetatakse nii soome-ugri kui eesti folklooriansamblite, muusikute ja kunstnike sõite festivalidele oma rahva kultuuri tutvustama. HP peab oluliseks uuenduslike võtete rakendamist soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride alaste teadmiste andmiseks ja väärtustamiseks. Tähtis on kaasa aidata hõimurahvaste tänapäevase professionaalse ja popkultuuri arengule ja tutvustamisele. HP peab tähtsaks ilukirjanduse ja kultuurialaste raamatute, eriti soome-ugri lasteraamatute tõlkimist ja kirjastamist. Eelissuunana toetatakse uurali keeltes kirjutatud teoste väljaandmist. Programmi toetusel välja antud paberkandjal raamatud tehakse kättesaadavaks tasuta e-raamatuna.

Muuseumide vahelises koostöös toetatakse esmajoones ühisekspeditsioonide ja näituste korraldamist, muuseumitöötajate stažeerimist ja vastastikuseid külastusi, ühisseminare ja metoodilist abi (innovaatilised muuseumipedagoogilised lahendused, interaktiivsed soome-ugri kultuure propageerivad programmid), mis aitab kaasa uurali rahvaste muuseumide teadusliku taseme tõusule.

HP eesmärkideks kultuuri alal on toetada:

  • põliste oskuste ja teadmiste väärtustamist ja hoidmist ning eheda rahvakultuuri viljelemist (ekspeditsioonid rahvakultuuri õppimiseks ja talletamiseks; innovaatiliste meetodite rakendamine soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuride alaste teadmiste andmiseks ja väärtustamiseks, sh raadio- ja televiktoriinid, arvutimängud jt interaktiivsed meetodid),
  • uurali põlisrahvaste tänapäevast rahvuslikku omakultuuri (ühisprojektid kõigis kultuurivaldkondades, sealhulgas koostöös maailma teiste põlisrahvastega),
  • põlise kultuuripärandi ja rahvusliku mälu säilitamist tänapäevastel infokandjatel (audiovisuaalsed projektid, sh filmide, raadio- ja telesaadete ning audiovisuaalsete infokandjate tootmine),
  • nii uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust kui ka nende kultuuride tutvustamist teistele rahvastele (uurali põlisrahvaste kultuuri tutvustamine nii Eestis kui mujal, sh ilukirjanduse ja kultuurialaste raamatute, eriti lasteraamatute kirjastamine, noortele suunatud kultuuriprojektid hõimuliikumise tutvustamiseks),
  • Eestis säilitatava uurali põlisrahvaste kultuuripärandi viimist uurali põlisrahvaste aktiivsesse kultuurikäibesse (uurali põlisrahvaste loomeinimeste enesetäiendamine Eestis, töö arhiivides),
  • Eesti kultuuri tutvustamist uurali põlisrahvaste asualadel (Eesti loomeinimeste töö uurali põlisrahvaste asualadel).


3.4. Teabevahetus

Eestil on ainulaadne võimalus olla Venemaal elavate soomeugrilaste ja teiste maailma rahvaste (sh põlisrahvaste) vahendaja. Seda võimalust saab kasutada, toetades nii teadusasutuste kui valitsusväliste organisatsioonide teabevahendustegevust.

HP toetab projekte, mis aitavad kaasa uurali põlisrahvaste paremale informeeritusele maailmast ning infovahetusele uurali rahvaste vahel, samuti nende ja teiste maailma põlisrahvaste vahel. Programmi vahendeid kasutatakse ka soome-ugri rahvaste keeltesse ja kultuuridesse positiivse suhtumise kujundamiseks nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka mujal maailmas. Eriti tähtsaks peetakse Euroopa Liidu ja erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamist hõimurahvaste olukorrast. Samas peetakse oluliseks Venemaa soomeugrilaste informeerituse ja teadlikkuse tõstmist Eesti ja siinsete arengute, sh teavet rahvusvähemuste olukorra kohta. See omakorda toetab Eestist positiivse kuvandi loomist laiemalt kogu Venemaal.

HP toetab Venemaa ja Läti soomeugrikeelse ajakirjanduse väljaandmist, eelistades laste- ja noorteväljaandeid, väiksemate rahvaste (handi, mansi, vadja, isuri liivi, vepsa, saami) väljaandeid ning muid soome-ugri rahvastele olulisi väljaandeid.

Toetust jagatakse soome-ugri rahvaste kultuuri kajastavate audiovisuaalsete salvestiste digiteerimiseks. Erinevates formaatides (tele- ja raadiosaated, teaduslikud uurimismaterjalid) salvestised kujutavad endast väärtuslikku kultuuri- ja teaduspärandit, millel on oht hävineda seoses heli- ja videokandjate (magnet- ja muud analoogsalvestised) vananemise ja riknemisega.

HP eesmärkideks teabevahetuse alal on kaasa aidata

  • omakeelse teabevahetuse edenemisele (ajakirjanike ja teiste meediatöötajate täienduskursused ja enesetäiendamine Eestis; ajakirjanduse toetustellimused),
  • infotehnoloogia arengule ja veebipõhisele suhtlusele (sotsiaalmeedia võrgustikud, veebiväljaanded jmt; soome-ugri rahvaste kultuuri kajastavate audiovisuaalsete salvestuste digiteerimine),
  • uurali põlisrahvaste vahelisele teabevahetusele,
  • maailma avalikkuse teavitamisele uurali põlisrahvaste probleemidest,
  • Eesti-ainelise teabe levitamisele uurali rahvaste seas ning uurali põlisrahvastesse puutuva teabe levitamisele Eestis ja rahvusvaheliselt.


4. PROGRAMMI RAKENDAMINE

Hõimurahvaste programmi IV rakendatakse alates 1. jaanuarist 2015. aastal ning programm kestab kuni 31. detsembrini 2019. aastal. HP IV rahastatakse Eesti Vabariigi riigieelarvelistest vahenditest Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu.

HP täitmist korraldab ja kontrollib haridus- ja teadusministri moodustatav programminõukogu (HPN), kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi esindajad ning erialaspetsialistid. Nõukogu moodustatakse ja selle töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga.

Nõukogu ülesanded on:

  • HP tegevuse planeerimine ja korraldamine,
  • projektitoetuste jagamine vastavalt laekunud taotlustele,
  • projektide täitmise ja toetuste kasutamise kontroll,
  • programmist lähtuvate projektide algatamine ja nende täitjate leidmine,
  • HP auhindade asutamine ja väljaandmine,
  • korraldusküsimuste jaoks vajalike regulatsioonide (nt konkursside läbiviimise korra, auhindade statuutide, taotluste ja aruannete vormide) väljatöötamine ja kinnitamine,
  • vajadusel Riigikogu väliskomisjoni nõustamine uurali põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetamise küsimustes,
  • aruande esitamine haridus- ja teadusministrile programmi täitmise kohta,
  • jätkuprogrammi eelnõu koostamine.

HP raames tagatakse uurali põlisrahvaste üliõpilaste, eelistatavalt doktorantide koolitamine Eestis. Kandidaatide valiku esitatud stipendiumitaotluste hulgast teeb ning HP vahenditest üliõpilastele makstavate hüvitiste suuruse määrab HP nõukogu.

HP raames korraldatakse uurali põlisrahvastest üliõpilaste nõustamist, millega tagatakse nende sujuvam kohanemine eesti keele- ja kultuuriruumis ning praktiliste olmeprobleemide edukas lahendamine.

Nõukogu otsustab HP vahendite jaotuse avaliku konkursi korras laekunud projektide vahel. HPN-il on õigus ka iseseisvalt algatada programmi eesmärkidega kooskõlas olevaid projekte, välja kuulutada projektikonkursse ning asutada HP auhindu. Iga eelarveaasta lõppedes esitab HPN aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile.

HP rakendusüksuse nimetab Haridus- ja Teadusministeerium, konsulteerinud eelnevalt programmi nõukoguga. Rakendusüksus korraldab programmi finantstegevust ning vastutab programmi jaoks eraldatud vahendite sihipärase kasutamise eest vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingule ja programmi nõukogu suunistele. Rakendusüksus kohustub vastavalt eelnimetatud lepingu tegevuskavale korraldama programmi raames alljärgnevad tegevused:

  • sõlmima hõimurahvaste programmi nõukogu nimetatud isikutega projektitoetuste eraldamiseks lepingud;
  • eraldama kõrgharidus- ja teadusasutustele summad üliõpilaste ning teadlaste õppe- ja teadustöö ning nõustamisega seotud kuludeks;
  • jälgima soome-ugri keele- ja kultuuriruumi analüüsile vastavalt toetuse kasutamise otstarbekohasust ning kui tuvastatakse, et toetuse saaja ei kasuta toetust sihtotstarbeliselt, kasutama õigust toetus tagasi nõuda;
  • koguma toetuse kasutamise aruanded, koostama nende alusel koondaruande ja edastama selle ministeeriumile.


5. PROGRAMMI RAHASTAMINE

HP finantseerimine toimub riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Alljärgnev tabel esitab hõimurahvaste programmi IV maksumuse (2015–2019, eurodes) aastate lõikes.

Tegevus
2015 2016 2017 2018 2019
Kulud programmi stipendiaatidele
(sh õppe-, eluaseme- ja sõidutoetused,
ravikindlustuslepingu hüvitised,
õppeteenustasud, nõustamine
)
122 400 122 400 122 400 122 400 122 400
Projektitoetused (sh auhinnad) 115 100 115 100 115 100 115 100 115 100
Programmi halduskulud 16 500 16 500 16 500 16 500 16 500
Hõimurahvaste programm kokku 254 000 254 000 254 000 254 000 254 000

Iga eelarveaasta lõppedes esitab HPN aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile. HP rakendusüksus esitab ministeeriumile kvartaalsed kuluaruanded toetuse kasutamise kohta.

Toetuste jagamise otsustab vastavalt programmi eelistustele HPN, kes on kehtestanud ka taotluste ja aruannete vormid ning nende esitamise korra.

Nõukogul on õigus ka iseseisvalt algatada programmi eesmärkidega kooskõlas olevaid projekte, välja kuulutada projektikonkursse ning asutada HP auhindu.

HP raames võivad toetust taotleda Euroopa Liidu juriidilised isikud, kodanikud ja residendid. Eelistatavad on taotlused, milles osalevad uurali põlisrahvaste esindajad või organisatsioonid.



5.1. Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis

HP raames tagatakse uurali põlisrahvaste üliõpilaste, eelistatavalt doktorantide koolitamine. Kandidaatide valiku esitatud stipendiumitaotluste hulgast teeb HPN. Üliõpilaskandidaadid peavad valdama oma uurali emakeelt. Programmi vahenditest kaetakse kõik õppe- ja teadustööga seotud kulud kõrgkoolile või teadusasutusele, hüvitatakse üliõpilase ravikindlustuslepingu kulud ning sõidukulud kodumaale vähemalt üks kord aastas. Hõimurahvaste programmi stipendiaadid peavad esimesel õppeaastal õppima eesti keelt.

5.2. Projektitoetused

HP raames võivad avaliku konkursi kaudu oma projektidele toetust taotleda Euroopa Liidu juriidilised isikud, kodanikud ja residendid, soovitavalt koostöös uurali põlisrahvaste esindajatega. Toetatakse uurali põlisrahvastega seotud teaduse, hariduse, kultuuri ning teabevahetuse alaseid projekte vastavuses programmi eelistustega. Taotlus peab sisaldama projekti sisulist põhjendust ja eelarvet. Projektitoetusi jagab HPN.

5.3. Auhinnad

Hõimurahvaste programmist jagatakse igal aastal alltoodud auhindu, kusjuures vajadusel ja võimalusel võib HPN luua lisaks programmis nimetatutele ka uusi auhindu, muuta olemasolevate statuuti või lõpetada auhinna väljaandmise. Auhindade suuruse määrab HPN.

5.3.1. Kirjandusauhind
HP annab igal aastal välja kirjandusauhinna hõimurahvaste kirjandusteosele. Auhind antakse välja neljal viimasel aastal raamatuna ilmunud teose eest erinevates kategooriates. Auhind määratakse üksnes uurali keeltes avaldatud teosele ning kuulutatakse välja 1. novembril – udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi hukkamispäeva mälestuseks. Auhinna määrab žürii, mis moodustatakse HPN-i ning Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni esindajatest. Auhinna statuudi töötab välja HPN.

5.3.2. “Ilmapuu” auhind
HP annab igal aastal “Ilmapuu” auhinna ühele soome-ugri põlisrahva esindajale või inimesele, kelle tegevus on kohalikul tasandil väga tihedalt, tulemuslikult ja tänuväärselt seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Auhind antakse välja kodanikualgatusena tehtud töö eest. Auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval. Auhinna määrab žürii, mis moodustatakse HPN-i liikmetest ning juurdekutsutud ekspertidest. Auhinna statuudi töötab välja HPN.

5.3.3. Hõimurahvaste programmi teadusauhind
HP annab igal aastal välja teadusauhinna hõimurahvaste teadustööde eest. Auhind antakse välja neljal viimasel aastal monograafia, kogumiku või koguteosena ilmunud töö eest. Hõimurahvaste teadusauhind kuulutatakse välja hõimupäeval. Auhinna määrab žürii, mis moodustatakse HPN-i esindajatest ning juurdekutsutud ekspertidest. Auhinna statuudi töötab välja HPN.

6. SEOSED TEISTE ARENGUKAVADE JA PROGRAMMIDEGA

Hõimurahvaste programmi seatud eesmärkide saavutamine sõltub ka teiste arengukavade ja programmide elluviimisest.

Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020 toetab riik kultuuridevahelise dialoogi edendamist kultuurilise mitmekesisuse väärtustamiseks ja ühise kultuuriruumi laiendamiseks, aitab kaasa hõimurahvaste rahvusliku identiteedi säilimisele ning edendab kultuurialast koostööd hõimurahvastega. Eesti kultuuripoliitika üldeesmärk on loovust väärtustava ühiskonna kujundamine, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti; uurides, talletades ning kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuriprotsessis osalemiseks. Kultuuripoliitika arengusuundade üks lähtekohti on, et eesti kultuuri loovad nii eestlased kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajad.

Strateegia „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ järgi tuleb tagada Eesti osaluse ja nähtavuse suurendamine rahvusvahelises teadus- ja arendustöös, sh kontaktid kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega.

Valdkondlik arengukava “Lõimuv Eesti 2020” toetab ühiskonna mitmekultuurilisust ja selle säilitamise väärtustamist ning lähtub Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt on Eesti riigi ülesanne tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ning igaühe õigus oma rahvuskuuluvusele. Arengukavas sätestatud tegevuste üldeesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. Arengukava toetab Eesti ühiskonna mitmekultuurilisust ja eri rahvuskultuure esindavate organisatsioonide, sh hõimurahvaste kultuuri esindavate organisatsioonide jätkusuutlikku toimimist ja süsteemset arendamist.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukavas 2015-2018 ja selle rakendusplaanis tõdetakse, et rahvusvähemuste ja hõimurahvaste roll Eesti mitmekesises kultuuriruumis ja Eesti Vabariigi kujunemisloos vajab ühiskonnas suuremat teadvustamist. Vähemusrahvuste kultuuriseltse võimestatakse aktiivsemalt osalema oma kultuuri edendamises ja säilitamises (hõimurahvaid kajastab meede 6).

Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006–2015 edukas elluviimine loob Venemaa soome-ugri üliõpilastele (hõimurahvaste programmi stipendiaatidele) soodsad tingimused Eestis õppimiseks ja töötamiseks. Erilist tähelepanu pöörab strateegia välistudengite kaasamisele doktoriõppesse. Kõrgkoolide ja riigi koostöös tagatakse välismaalastele igapäevaseks toimetulekuks vajaliku keele õpetamine. Igal välistudengil ja -õppejõul peab olema võimalus osaleda tasuta eesti keele ja kultuuri kursustel. Eestis hea hariduse saanud välisriikide tudengid on kõige veenvamad Eesti hariduse saadikud maailmas ning tulevaste riikidevaheliste majandus- ja kultuurisuhete edasiviijad.

“Eesti keele arengukava 2011–2017” peab tähtsaks sugulaskeeltega seotud teadus- ja arendustegevust (eesti keele uurimine ja keelekogude arendamine – meede 2), mille raames peetakse tarvilikuks sugulaskeelte foneetika ja grammatika uurimist eesti keele ajaloolise kujunemise kontekstis, eesti ja sugulaskeelte sõnaraamatute (sh elektrooniliste) koostamist, sugulaskeelte arhiivide ja andmekogude uuendamist ja tänapäevastamist, sugulaskeelte dünaamika ja sotsiolingvistilise olukorra uurimist ning vastavates rahvusvahelistes koostööprojektides osalemist. Eesti keele arendamiseks võõrkeelses kontekstis ning eesti keele rahvusvahelise esindatuse tagamiseks (meede 11) peetakse oluliseks anda välja kakskeelseid sõnaraamatuid, selgitada välja tõlkide ja tõlkijate vajadus ning koolitada neid vajalikul arvul, arendada mitmekülgset rahvusvahelist keelekoostööd.

Riikliku programmiga Eesti keel ja kultuurimälu II (2014−2018) on võimlik koostöö lähisugulaskeelte allikpublikatsioonide, ülevaadete, teatmeteoste ja sõnaraamatute väljaandmisel ning sugulaskeelte andmebaaside arendamisel.

Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2015−2018 järgi soodustab Rahvusringhääling Eestis elavate rahvusgruppide kultuuri- ja keelepõhist isetegevust ning pakub neile võimalusi oma keele ja kultuuri tutvustamiseks. Üksteisemõistmise ja sallivuse parandamiseks antakse arvamusavaldusteks sõna eri rahvusrühmade esindajatele.

7. PROGRAMMI HINDAMINE JA ARUANDLUS

Peale eelarveaasta lõppu koostab HPN iga aasta 1. aprilliks eelneva perioodi tegevuse aruande Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumile. HP läbiviimise edukust hindab Haridus- ja Teadusministeerium.


LISA 1. DOKUMENTIDE LOETELU

ÜRO deklaratsioonide, Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee soome-ugri teemaliste dokumentide, soome-ugri rahvaste maailmakongresside resolutsioonide ja soovituste loetelu, millest on valdkondade eesmärkide määratlemisel juhindutud:

1. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon,

2. ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon,

3. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon 1171,

4. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Soovitused 1775,

5. Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee kultuurikomitee raport „Soome-ugri ja samojeedi rahvaste olukorrast“,

6. Eesti Vabariigi Soome, Ungari ja Venemaaga sõlmitud kultuuri ja hariduse alased lepingud,

7. Eesti, Soome ja Ungari kultuuri- ja haridusministeeriumide delegatsioonide kohtumise protokoll,

8. Maailma soome-ugri rahvaste koostöö põhimõtete, eesmärkide ja ülesannete deklaratsioon (Soome-ugri rahvaste I maailmakongressi resolutsioon),

9. Soome-ugri rahvaste II maailmakongressi resolutsioon,

10. Soome-ugri rahvaste III maailmakongressi resolutsioon,

11. Soome-ugri rahvaste IV maailmakongressi resolutsioon,

12. Soome-ugri rahvaste V maailmakongressi resolutsioon,

13. Soome-ugri rahvaste VI maailmakongressi resolutsioon,

14. Soome-ugri rahvaste VI maailmakongressi sektsioonide soovitused.


LISA 2. ÜLEVAADE HÕIMURAHVASTE PROGRAMMIDE TÄITMISEST

Senised hõimurahvaste programmid on oma ülesande täitnud, kuid neis püstitatud eesmärgid on jätkuvalt aktuaalsed.

Hõimurahvaste programmi I (riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (1999–2004)) kiitis Eesti Vabariigi Valitsus oma otsusega heaks 5. mail 1998. Jätkuprogrammina kiitis Eesti Vabariigi Valitsus 12. augustil 2004 heaks hõimurahvaste programmi II (riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2005–2009)). Hõimurahvaste programmi III (riiklik abiprogramm uurali (soome-ugri ja samojeedi) põlisrahvaste keelte ja kultuuride toetuseks (2010–2014)) kinnitas haridus- ja teadusminister 27. märtsil 2009. a.

Teavet seniste programmide kohta on võimalik leida eesti, vene ja inglise keeles hõimurahvaste programmi kodulehelt ning Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse kodulehelt. Eesti hõimurahvaste programmi tutvustamiseks anti 2008. a suvel välja venekeelne brošüür «Программа родственных народов Эстонии».


Uurali põlisrahvaste üliõpilaste koolitus Eestis

Hõimurahvaste programmi (HP) toel on ligikaudu 180 oma emakeelt valdaval noorel hõimurahvaste esindajal olnud võimalus õppida Eesti kõrgkoolides. HP vahenditest kaetakse hõimurahvaste programmi stipendiaatide õppe-, elamis- ja reisikulud. HP stipendiaadid on õppinud Eesti avalik-õiguslikes kõrgkoolides (Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis) paljudel erialadel: eesti ja soome-ugri keeleteadus, õigusteadus, etnoloogia, ajakirjandus, kultuuride uuringud, folkloristika, psühholoogia, kunstiajalugu, arstiteadus, majandus, ärikorraldus, taimekasvatus ja keskkonnatehnoloogia, tootedisain jne.

Rahvus

HP stipendiaate Eestis
2000. a

HP stipendiaate Eestis
2004. a

HP stipendiaate Eestis
2013. a

Marid

37

15

19

Udmurdid

24

12

14

Komid

16 (neist 9 sürja-
ja 7 permikomi)

7 (neist 2 sürja-
ja 5 permikomi)

3 sürjakomi

Mordvalased

7 (neist 5 ersat
ja 2 mokšat)

7 (neist 5 ersat ja
2 mokšat)

2 ersat

Handid

3

2

1

Karjalased

5

4

Vepslased

3

3

Ingerisoomlased

1

1

Liivlased

1

1

Neenetsid

1

Eestlased

1

3

Kokku

99

55

39

Tabel 1. HP stipendiaadid Eestis 2000−2013 (rahvuseti).
Alates 2005. aastast on toetatud eelkõige Eestis põhiõppe lõpetanute magistriõpet ja Venemaal ülikooli lõpetanute doktoriõpet.

Aasta

Uusi stipendiaate
võeti vastu

Põhiõppe
lõpetas

Magistrantuuri
lõpetas

Doktorantuuri
lõpetas

1999

15

14

2

2000

9

16

7

2001

10

4

3

2002

0

6

5

2003

3 + 2 aastasesse
täiendõppesse

9

3

1

2004

6 + 1 kahe-aastasesse täiendõppesse

6

2005

4 doktorantuuri
+ 6 magistrantuuri

8

1

1

2006

4 doktorantuuri
+ 6 magistrantuuri
+ 1 põhiõppesse

5

2

2007

6 doktorantuuri
+ 1 residentuuri
+ 1 magistrantuuri
+ 1 põhiõppesse

4

5

2008

9 doktorantuuri

3

2009

9 doktorantuuri
+ 3 magistrantuuri

2

1

1

2010

5 doktorantuuri
+ 1 magistrantuuri

1

2

3

2011

0

3

2012

4 doktorantuuri

1

1

2013

4 doktorantuuri

1

KOKKU

111

75

36

10

Tabel 2. HP stipendiaadid Eestis – vastuvõetud ja lõpetanud üliõpilased aastatel 1999−2013.
Aastail 1999–2013 on Eestis kõrgkooli lõpetanud 121 hõimutudengit: Tartu Ülikooli 68, Tallinna Ülikooli 20, Eesti Maaülikooli 20, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 5, Eesti Kunstiakadeemia 4 ja Tallinna Tehnikaülikooli 4 üliõpilast. Kaitstud on 75 bakalaureuse-, 36 magistri- ja 10 doktoritööd (vt lõpetanute nimekirja).

Bakalaureus

 

Magister

 

Doktor

 

Kokku

 

Tartu Ülikool

43

17

8

68

Tallinna Ülikool

10

10

20

Eesti Maaülikool

12

6

2

20

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

2

3

5

Eesti Kunstiakadeemia

4

4

Tallinna Tehnikaülikool

4

4

Kokku

 

75

36

10

121

Tabel 3. HP stipendiaatide kaitstud kraadid Eesti kõrgkoolides (1999-2013).
2013. aastal alustas Eesti kõrgkoolides õppimist 4 uut soome-ugri doktoranti. Kokku õpib Eestis praeguse seisuga 39 hõimurahvaste programmi stipendiaati: 3 magistranti, 1 resident ja 35 doktoranti.

TARTU ÜLIKOOL

Eriala

Üliõpilaste arv erialal

Eesti ja soome-ugri keeleteadus 16 (16 doktoranti)
Eesti ja võrdlev rahvaluule  7 (7 doktoranti)
Etnoloogia  5 (5 doktoranti)
Meedia ja kommunikatsioon  1 (1 doktorant)
Kirjandus  1 (1 doktorant)
Geoloogia  1 (1 doktorant)
Arstiteadus  1 (1 resident)
Õigusteadus  1 (1 magistrant)
Sotsiaaltöö  1 (1 magistrant)
Majandusteadus  1 (1 magistrant)

TALLINNA ÜLIKOOL

Eriala

Üliõpilaste arv erialal

Kultuuride uuringud 3 (3 doktoranti)

EESTI MAAÜLIKOOL

Eriala

Üliõpilaste arv erialal

Põllumajandus 1 (1 doktorant)

Tabel 4. HP stipendiaadid Eestis 2013/2014 õppeaastal (erialati).
Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus

Hõimurahvaste programmi algatusel ja rahalisel toel loodi 1999. aastal Tartu Ülikooli juurde Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskus. Keskuse esmaseks ülesandeks on aidata HP stipendiaatidena Eestisse kutsutud soome-ugri üliõpilastel siin kohaneda ning säilitada nende side kodumaaga; samuti üliõpilaste ettevalmistamine teaduslikeks, majanduslikeks ning poliitilisteks kontaktideks erinevatesse kultuuripiirkondadesse kuuluvate inimestega (vt ka keskuse kodukorda). Stipendiaatidele pakutakse Ariste keskuses mitmeid võimalusi oma õppetöö soodustamiseks.

Ariste keskus jagab üliõpilastele e-posti vahendusel teavet toimuvatest teadus- ja kultuuriüritustest. Keskuse koduleheküljelt on leitav teave keskuse tegevuse ja hõimurahvaste programmi kohta. Eesti ülikoolides õppivate uurali põlisrahvaste üliõpilaste nimekirjad sisaldavad üliõpilase nime, rahvust, õpitavat eriala ja e-postiaadressi. Lisaks Ariste keskuse raamatukogu kataloogile pakub keskuse kodulehekülg ka aastatel 2000−2013 HP stipendiaatide Tartu Ülikoolis kaitstud kraaditööde nimekirja.

Ariste keskus on aastaid stipendiaatidele pakkunud võimalust osaleda erinevatel seminaridel kaaskorraldajatena. Saadud kogemustele toetudes korraldasid Tartu Ülikoolis õppivad HP stipendiaadid koostöös keskusega 2012. a Tartus XXVIII rahvusvahelise soome-ugri üliõpilaste konverentsi IFUSCO. Ettevalmistuste käigus kirjutasid üliõpilased projekte, pidasid läbirääkimisi toetajatega, levitasid informatsiooni, suhtlesid konverentsile tulijatega, toimetasid konverentsi teese. Konverentsist võttis osa 128 noort fennougristi paljudest maailma maadest. Konverentsi peamiseks eesmärgiks oli soome-ugri üliõpilaste omavaheliste kontaktide loomine, uurimistulemuste tutvustamine ning soome-ugri teadustööde populariseerimine üliõpilaste seas.

Ariste keskus on uurali põlisrahvustest üliõpilastele pakkunud ka Eestis viibides võimalust oma rahvuskultuurist osa saamiseks. Eestisse on kutsutud soome-ugri külalisõppejõude, kes on pidanud Tartu Ülikoolis loenguid mari keelest ja kultuurist, ersa-mokša mütoloogiast, komi folkloorist ja permi keelte olukorrast, tänapäeva etnilistest protsessidest Udmurtias, mordva kirjandusest. Lisaks välislektoritele on soome-ugri keelte ja kultuuride tutvustamiseks kasutatud ka HP stipendiaatide ja Eestis elavate soomeugrilaste abi. Tartu Ülikoolis on HP toetusel õpetatud ersa, handi, mokša, komi, udmurdi ja mari keelt, Tallinna Ülikoolis udmurdi ja ersa keelt.

Keskuse tegevus on olnud suunatud eelkõige soome-ugri üliõpilaste omaalgatuse toetamisele. Ariste keskuse kaudu ja abil on hõimuprogrammi stipendiaadid esitanud HP-le projekte, et osaleda rahvusvahelistel konverentsidel ning kursustel Poolas, Taanis, Hollandis, Saksamaal, Bulgaarias, Austraalias, Prantsusmaal, Ungaris, Soomes ja Venemaal. Toetatud on ka doktoriväitekirjade valmimiseks vajalikke välitöid üliõpilaste kodumaal ning doktorantide uurimistööd Venemaa raamatukogudes. Keskuse kuraator osutab üliõpilastele vajadusel abi projektide kirjutamisel ja aruannete esitamisel.

Hõimuprogrammi stipendiaatide reisiprojektid 2010-2013

Venemaal

Mujal maailmas

Kongressidel, konverentsidel, seminaridel, koolitustel

30 korda

35 korda

Välitöödel soome-ugri maades, uurimistöö Venemaa raamatukogudes

22 korda

2002. aastast antakse välja sarja Tartu Ülikooli Paul Ariste soome-ugri põlisrahvaste keskuse üllitised, milles ilmub eri keeltes õppevahendeid, uurimusi, üldharivaid jm teoseid uurali rahvaste keelte ja kultuuride alalt. Kümne aasta jooksul on sarjas ilmunud kuus raamatut: ülevaade koolasaamide ajaloost ja tänapäevast, mokšakeelne mordva mütoloogiasõnastik, kakskeelne saami luulevalimik, kakskeelne liivi luule antoloogia, ersa keele õpik ning konverentsi IFUSCO XXVIII teeside kogumik.


Projektitoetused

Kui hõimurahvaste programmi rakendumise algaastatel olid programmi eelistuseks soome-ugri üliõpilased, siis tänaseks on aktuaalseks muutunud ka erinevate uurali põlisrahvastega seotud kultuuri-, teadus-, haridus- ja teabevahetuse alaste projektide toetamine.

Väljaanded
Tänu HP projektitoetustele on kümmekonna aasta jooksul ilmunud ligi 150 raamatut. Nõukogu on toetuste jagamisel eelistanud soome-ugri keeltes väljaantavaid teoseid (ilmunud on raamatuid mokša, ersa, udmurdi, komi, mäemari, niidumari, karjala, saami ja liivi keeles). Finantseeritud on eesti kirjandusklassika tõlkimist soome-ugri keeltesse (udmurdi, niidumari, mäemari ja komi keelde). Samas on toetatud ka Arvo Valtoni tööd soome-ugri kirjanduse propageerimisel − ilmuvad eestikeelsed sarjad “Soome-ugri luuleklassikat”, “Väikeste rahvaste suur kirjandus” ning neljakeelsete luuleraamatute sari. Viimastel aastatel on välja antud mitmete soome-ugri rahvaste (komi, mari, udmurdi, mokša ja ersa) proosakogumikke eesti keeles. Alustatud on soome-ugri eeposte eestikeelsete tõlgete väljaandmist.

Rahalist toetust on HP jaganud soomeugrilaste ajalugu, folkloori, etnograafiat ja keeli tutvustavate teoste üllitamiseks. Ilmunud on teosed hantide ajaloost, handi šamaanidest, põhja-handi rahvariietest ja tarbevarast; mordvalaste represseerimisest, mordva mütoloogiasõnastik, ersa keele õpik; mari kongressidest, mari prosoodiast, maride ajaloost ja usundist; udmurdi folkloorist ja etnoloogiast, udmurdi keele õpik; komi folkloorist, komide usuelust; karjala kirjandusest, lüüdikarjalaste rahvaluulest, liivi kirjakeelest, liivi aabits ja lugemik; vadja haritlasest; ingerisoomlaste seltside ajaloost.

Tähtsaks on peetud soome-ugri sõnaraamatute koostamist − ilmunud on eesti-neenetsi sõnastik, uurali keelte sõnastik, prantsuse-udmurdi vestmik, liivi-eesti-läti sõnaraamat, mari elektrooniline sõnaraamat. Töö käib eesti-udmurdi sõnaraamatu väljaandmiseks.

Üha olulisemaks on saanud internetiprojektide toetamine. Rahastatud on uurali keeleteaduse bibliograafia (URBIS) andmebaasi ja Paul Ariste bibliograafia avaldamist internetis. Toetatud on internetiväljaandeid “Mordva etnoloogia, rahvaluule ja usund”, “Udmurdi usundi peamised tunnusjooned”, “Komi maailm”; ersa keele e-õppe kursuse loomist; metsaneenetsi kirjaniku Juri Vella ja mari organisatsiooni Suli kodulehekülgede loomist. Pikka aega on panustatud mari uudisteportaali edasiarendamisse.

HP on rahastanud soomeugrilasi tutvustavate filmide tegemist. Programmi toel on valminud dokumentaalfilmid udmurtidest (“Päikeselapsed”; “Eesti etnograafiline film II: Udmurdi eri”), vadjalastest (“… ja päästa meid ära kurjast!”), liivlastest (“Julgi vägi”; “Professor Viitso liivlased”), maridest (“Laulupidu Marimaal”; “Kärg”; “Sülem”; “Pannkoogid jumalale”), vepslastest (“Elavalt maetud”) ja komidest (“Permikomi sügis”; animafilm “Metsalood”).

Välitööd ja uurimisreisid
Hõimurahvaste programm on pidanud oluliseks toetada Eesti kõrgkoolide teadlaste ja üliõpilaste uurimisreise ning Eesti Rahva Muuseumi etnoloogilisi välitöid soome-ugri maadesse. Alates 2000. aastast on hõimurahvaste programm rahastanud Eesti Kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi välitöid neenetsite, Transilvaania ungarlaste, ersade-mokšade, saamide, Venemaal elavate setude, maride ja tšuvaššide, vepslaste, karjalaste, Siberi eestlaste, Tveri karjalaste ning izvakomide juurde. Toetatud on Tartu Ülikooli teadlaste uurimisreise vepslaste, komide, udmurtide, hantide, metsaneenetsite ja liivlaste juurde, viimastel aastatel ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste õppe- ja kogumisretki Ingerimaale ja Karjalasse ning Eesti Rahva Muuseumi etnoloogilisi välitöid Udmurtias, Vepsamaal ja Karjalas ning Marimaal.

Toetust on leidnud Eestis elavate hõimurahvaste esindajate uurimisreisid oma kodumaale: Tallinna Mari Seltsi välitööd Baškortostanis idamaride tänapäevase usuelu ja kommete jäädvustamisel, Tartu Ingerisoomlaste Seltsi ja folkloorirühma “Röntyskä” välitööd Ingerimaal ning Eesti-Mordva Seltsi algatus pühade allikate taastamisel Luvne metsas.

Kongressid, konverentsid, seminarid, festivalid, koolitused
HP vahendeist on rahastatud soome-ugrilaste ja eestlaste osavõttu mitmest olulisest rahvusvahelisest teadus- jm üritustest: soome-ugri rahvaste noorteassotsiatsiooni (MAFUN) kongress; XI soome-ugri kirjanike kongress; rahvusvahelised soome-ugri üliõpilaskonverentsid (IFUSCO); soome-ugri kuvandikonverents; hõimupäevade teaduskonverentsid “Me hoiame nõnda ühte” ja “Soome-ugri rahvaste taasärkamisaeg ja hõimupäevad 25”; rahvusvahelised konverentsid “Soome-ugri keelte funktsioneerimine kaasaegsetes tingimustes”; “Raamat ja lugemine soome-ugri kultuurides”; “Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II”; “Läänemeresoome keeled, kultuurid ja kohavaim”).

Uurali põlisrahvaste kultuuride suurema avatuse saavutamisele ning kultuuri- ja muude kontaktide mitmekesistamisele kaasaaitamiseks on HP vahendeist toetatud erinevaid soomeugrilaste stažeerimisprojekte Eestis (soome-ugri ajakirjanike stažeerimine Eesti meediaväljaannete juures; udmurdi teadlaste stažeerimine Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti Kirjandusmuuseumis; soome-ugri näitlejate teatrikoolitus, Udmurdi kultuuritöötajate seminarid, Karjala muusikaürituste korraldajate koolitus). Ühise improvisatsioonilise etendusega “Sugrierror.com” lõppenud kaheaastases soome-ugri pärimusteatri koolitusprojektis osalesid üheskoos handi, mansi, mari, udmurdi ja eesti näitlejad. Uurali põlisrahvaste keelte kasutussfääri laiendamisele, sh neis keeltes antava hariduse edendamisele kaasaaitamiseks on toetatud eesti ja udmurdi õpetajate koostööd. Programm on rahastanud soome-ugri osalejate osavõttu soome-ugri rahvaste (mari, udmurdi, ersa-mokša, läänemeresoomlaste) päevadest Pariisis, kus soomeugrilased on esinenud omakeelsete ettekannetega.

Aastaid on toetatud Eesti esindajate osavõttu soome-ugri maades toimuvatest festivalidest ja hõimupäevadest (ansamblid “Liinats´uraq”, “Vägilased”, “Marju ja Sõbrad”, “Koidupuna” ja “Ilolinõ” Udmurtias; ansambel “Leigarid” Komis ja Mordvas; Haanja Tantsu Mängu Laulu Seltsi liikmed, ansambel “Klapp” ja leelokoor “Verska naase’” Marimaal; folkloorirühm “Röntyska” ja segakoor “Kiuru” Ingerimaal). Vajalikuks on peetud rahastada eesti kultuuriinimeste osavõttu soome-ugri filmi- (XV rahvusvaheline telefilmide festival Komimaal) ja teatrifestivalidest (lavastust “Sugrierror.com” etendati soome-ugri teatrifestivalil Maiatul Saranskis ning teatrifestivalil Soomes).

Hõimupäevade raames on programmi rahalisel toel Eestit külastanud soome-ugri folklooriansamblid, muusikud, kirjanikud ja kirjandusteadlased, kunstnikud ning näitlejad. Lisaks kontsertidele on tavaks saanud hõimupäevade kirjanduse- ja luuleprogrammi läbiviimine, soome-ugri kirjanikud on osalenud kirjandusfestivalidel “HeadRead” ja “Prima Vista”. Toetatud on hõimupäevadel soome-ugri filmipäevade korraldamist. HP on igal aastal rahastanud mari sangari päeva ja ersa keele päeva üritusi Eestis. Lisandunud on ka teisi soome-ugri rahvaid tutvustavad hõimuõhtud. Programm on tähtsaks pidanud soome-ugri noorte pärimusmuusikute osalemist Eesti Etno laagris ja Viljandi Folgil, et omandada koosmusitseerimise kogemus ja tutvuda rahvamuusika tõlgendamise erinevate võimalustega. HP stipendiumi laagris osalemiseks on saanud ersa-mokša ansamblid “Mordens” (2010) ja “Toorama” (2012), udmurdi rahvamuusikud (2011), mari kanneldajad ja karjala flöödimängijad (2013).

Hõimuprogramm on tähelepanu pööranud soome-ugri noorte koostööle, et hõimurahvaste noored teadvustaksid end oma kultuuri ja keele kandjatena. Aastaid on finantseeritud soome-ugri lastelaagrite korraldamist Eestis ning Eesti laste osavõttu udmurdi noorte laagritest. Udmurdi lapsed on viimastel aastatel (2010-2012) osalenud Klooga-ranna noortelaagris. Kuna Eestisse laagrisse tulijad peavad oskama udmurdi keelt, on eelisseisundis Udmurdi maapiirkondade lapsed. Eesti lapsed on külastanud udmurdi keele- ja kultuurilaagreid. Toetatud on Iževski Kunstide Kooli ja Põlva Kunstikooli suviseid maalilaagreid Saaremaal ja Udmurtias. Uue ettevõtmisena on HP toetanud mari laste pühapäevakooli asutamist Tartus.

Toetatud on MAFUN-i algatatud soome-ugri kultuuripealinnade liikumist – esimeseks soome-ugri kultuuripealinnaks sai Bõgõ küla Udmurdimaal.

Uurali põlisrahvaste tänapäevase rahvusliku kultuuri tutvustamiseks on HP toel korraldatud näitusi: Komi muuseumi näituseprojekt “Komid soome-ugri rahvaste peres”; näituste “Kiviaja graafika”, “Tsitaat” ja “Saami trummid kunstiteostena” kõrvalprogrammid, Põlva Kunstikooli ja Iževski Kunstide Kooli ühisnäitus “Päike peopesas”, näitus “Lennart Meri soome-ugri filmirännakud”.

Toetamaks uurali põlisrahvaste omavahelist kultuurivahetust on eesti ja soome-ugri kunstnikele pakutud võimalust võtta osa skulptuurisümpoosionist Komimaal, soome-ugri etnofuturistlikust kunstisümpoosionist Udmurtias ning udmurdi pärimusliku puuvestmise meistriklassist Eestis.


Hõimurahvaste programmi auhinnad

2007. aastast alates annab HP koostöös Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooniga välja hõimurahvaste programmi kirjandusauhinda, tunnustamaks viimase nelja aasta jooksul ilmunud hõimurahvaste omakeelseid kirjandusteoseid. Auhinnad on rahalised ja sõltuvad HP võimalustest auhindamisaastal. Auhind kuulutatakse välja 1. novembril udmurdi kirjaniku Kuzebai Gerdi hukkamispäeva mälestuseks. Aastate jooksul on auhinnatud 31 soome-ugri kirjanikku – auhinna on saanud 10 udmurdi, 8 mari, 3 komi, 3 ersa, 2 mokša, 2 karjala ning 1 mäemari, permikomi ja saami kirjanik. Auhinna žürii kaasab oma töösse nii eksperte soome-ugri maadest kui ka HP stipendiaatidena Eestis õppivad soome-ugri üliõpilasi.

Alates 2010. aastast hakkas hõimurahvaste programm välja andma “Ilmapuu” auhinda soome-ugri põlisrahva esindajale, kelle tegevus on kohalikul tasandil seotud hõimurahva kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega. Auhind määratakse kodanikualgatusliku töö eest ning sellega on tunnustatud vadja, vepsa ja udmurdi rahvakultuuri säilitajaid ja edendajaid. “Ilmapuu” auhind kuulutatakse välja vadjalaste kevadisel maahinguspäeval.

Hõimurahvaste programmi teadusauhinda uurali põlisrahvaste teadustööde eest hakkas HP välja andma 2012. aastast. Teadusauhind antakse välja neljal viimasel aastal monograafia, kogumiku või koguteosena ilmunud töö eest kahes kategoorias: uurali rahvaste rahvusteaduste alane teadustöö mistahes keeles ning mõnes uurali keeles avaldatud teadustöö mistahes erialal. Auhinna on pälvinud liivi, mari ja komi teadlased. Teadusauhind kuulutatakse välja hõimupäeval.