Print Friendly

Ajalugu alates 1991. aastast

Soome-ugri koostöö nõukogude ajal

Soome-ugri kontaktid ei läinud nõukogude okupatsiooni ajal kaduma, kuigi valdkonnad ja tegijad muutusid. Üha enam intensiivistusid teaduskontaktid, akadeemik Paul Ariste eestvedamisel kujunes Tartu ülikoolist soome-ugri teadusmaailma tähtsaim keskus. Kümned Venemaa soome-ugri rahvaste esindajad kaitsesid Eestis kandidaadi- ja doktoriväitekirju. Kaljo Põllu juhtimisel hakkas Eesti kunstiülikool korraldama Venemaa soome-ugri rahvaste juurde ekspeditsioone, Eesti Rahva Muuseumis oli keskseks ekspeditsioonide eestvedajaks Aleksei Peterson. Need on vaid mõned näited. Samas aga muutusid sellised sõnad nagu hõimuliikumine, hõimupäevad ja Fenno-Ugria tabuks.

1980. aastate lõpul asutati Eestis mitmeid soome-ugri rahvastega koostööd arendavaid organisatsioone, samasse aega jääb Venemaa soome-ugri rahvaste teine rahvuslik ärkamisaeg. Peeti soome-ugri rahvaste rahvuskongresse, asutati rahvuslikke ühendusi, soome-ugri teatritegelaste, kirjanike ja noorte keskorganisatsioone. Kontaktide intensiivistumine ja ulatuslikkus viis mõttele asutada soome-ugri rahvastega koostööd arendav keskorganisatsioon, sest väikestel seltsidel polnud laialdase hõimuliikumise korraldamiseks piisavalt jõudu.

Fenno-Ugria taassünd

Nii ilmusidki 1991. aasta 19. aprillil Noorte Hääles ja Rahva Hääles Eesti Uurali Seltsi, Eesti Mari Seltsi ja Eesti Saami Ühenduse üleskutsed Fenno-Ugria Asutise asutamiseks: “Seega vajame siduvat lüli – katusorganisatsiooni, mis hõlbustaks infovahetust ja koostööd, pakuks majanduslikku tuge. […] Ootame seda taastama ja toetama kõiki eesti ja meie hõimurahvaste ühendusi, asutusi ja organisatsioone, kes on asjast huvitatud ja kes olid taastatava asutuse liikmed Eesti Vabariigi ajal”.

Fenno-Ugria taastamiskoosolek peeti 30. mail Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudis. 31. mai Päevaleht teatas: “Taastamiskoosolekul osalesid 50 asutuse, organisatsiooni, rahvusliku seltsi ning ühenduse esindajad. Fenno-Ugria on omaalgatuslik organisatsioon ja iseseisvusaegse asutise õigusjärglane, mille esmane eesmärk on edendada soome-ugri ja samojeedi rahvaste kultuuri, haridust ja teadust”.

Fenno-Ugria Asutuse asutamiskoosolekul valiti seitsmeliikmelise juhatus, mida otsustati ümber valida iga kahe aasta tagant. Liikmesorganisatsioonid määrasid oma esindajad asutuse nõukogusse. Praegu on asutusel 51 liikmesorganisatsiooni. Alates 1993. aastast on Fenno-Ugria Asutuses tööl palgalised töötajad.

Hõimuüritused

Fenno-Ugria tähtsaimaks ürituseks sai hõimupäevade korraldamine. Võib öelda, et alates 1991. aastast on Fenno-Ugria olnud soome-ugri maailma vanima traditsiooni – hõimupäevade peamine algataja, korraldaja ja propageerija. Fenno-Ugria on korraldanud või aidanud korraldada mitmeid suurüritusi: 1993. aastal Mihkel Veske 150. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentse, 1995. aastal akadeemik Paul Ariste päevi, 1996. aastal Põhjamaade ja soome-ugri rahvaste folkloristikakonverentsi ning pärisameeriklaste festivali, 1997. aastal soome-ugri rahvaste 6. folkloorifestivali, 1998. aastal soome-ugri rahvaste 2. ajalookongressi, 1999. aastal soome-ugri laste folkloorifestivali Suveharja Ilo, aastatel 1994, 1998 ja 2001 soome-ugri noorte loomeinimeste etnofuturismikonverentse, 2002. aastal konverentsi Fenno-Ugria 75, aastail 2001–2003 noorte soome-ugri kirjanike konverentse ning 2006. ja 2007. aastal põlisrahvaste kultuurifestivali Põhjataeva Peegeldused. 2007. aastal tähistas asutus pidulikult 80. aastapäeva.

Alates 2001. aastast korraldab Fenno-Ugria hõimuklubi õhtuid, kus teadlased ja ühiskonnategelased esinevad populaarteaduslike ettekannetega soome-ugri rahvastest Hõimuklubi kõrval läks 2009. aastal käima hõimuõhtute sari Vanalinna Muusikamajas. Samast aastast toimib Fenno-Ugria ruumides aeg-ajalt jututuba, kus arutatakse soome-ugri maailma spetsiifilisemaid probleeme.

Asutus on püüdnud soome-ugri rahvaid tutvustada ja populariseerida ka suurürituste raames Vanalinnapäevadel, Maailmapäeval ja Euroopa Keelte Päeval, samuti on Fenno-Ugrial traditsiooniks saanud Helsingis Mardilaadal käimine.

Haridus- ja kultuurikontaktid

Fenno-Ugria eestvedamisel on alates 1991. aastast Eesti ülikoolides õppinud üle 200 Venemaa soome-ugri rahvaste hulgast pärit üliõpilase, magistrandi ja doktorandi. Samuti on läbi meie kontaktide tulnud Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli õpetama soome-ugri keelte ja ajaloo õppejõude, eesti keele ja kirjanduse lektoreid on aga lähetatud soome-ugri vabariikide ülikoolidesse.

Soomlaste eeskujul algatas Fenno-Ugria 1998. aastal hõimurahvaste programmi. Selle toel õpivad Eesti ülikoolides praegugi soome-ugri rahvaste magistrandid ja doktorandid, projektitoetuste abil korraldatakse soome-ugri rahvaid tutvustavaid üritusi, antakse välja soome-ugri keeltes ilmuvaid raamatuid ning rahastatakse lähetusi piiri taga aset leidvatele üritustele. Programm annab välja kirjanduspreemiat ja Ilmapuu auhinda kohaliku tasandi algatuste eest.

1990. aastate keskel sõlmiti Fenno-Ugria Asutuse vahendamisel haridus- ja kultuurikontakte arendavad koostöölepingud Eesti Vabariigi ning Komi, Mari Eli ja Udmurdi vabariikide vahel. Lepingute sõlmimine võimaldas vahendada soome-ugri aladele kümmekond delegatsiooni aastas. Jätkuvalt on Fenno-Ugria olnud vahendajaks Eesti loomeinimeste või näituste lähetamisele Venemaa soome-ugri rahvaste aladele. Samuti aitab Fenno-Ugria Asutus vastu võtta külalisi soome-ugri aladelt.

Esindamine

Alates 1993. aastast esindab Fenno-Ugria Eesti Vabariiki soome-ugri rahvaste rahvusvahelises konsultatiivkomitees ning koordineerib Eesti-poolset tegevust soome-ugri rahvaste maailmakongresside vaheajal. Asutus oli 2004. aastal Tallinnas toimunud soome-ugri rahvaste 4. maailmakongressi peakorraldaja. Kongressile saabus üle 600 soome-ugri rahvaste delegaadi, samuti Eesti, Soome ja Ungari presidendid. Fenno-Ugria on ka Arengukoostöö Ümarlaua ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu liige.

Infotöö

Soome-ugri aladel toimuvast teabe kogumiseks ja vahendamiseks asutati Fenno-Ugria juurde 1993. aastal Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus (SURI), mis hakkas alates 1994. aastast välja andma asutuse tööd, soome-ugri rahvaid ja soome-ugri maailma põhisündmusi kajastatavat infolehte ning arendama kodulehekülge. Aastatel 1996–97 andis infokeskus välja inglise- ja venekeelset infobülletääni Uurali Kontaktid.

Aastal 2007 arendas Fenno-Ugria välja uue kodulehekülje ning Fenno-Ugria osakonnad SURI ja hõimukeskus ühendati. 2008. aastal otsustati infolehe asemel anda kultuurilehe Sip vahel välja laiemale auditooriumile mõeldud ajalehte Fenno-Ugria Teataja, mida ilmus viis numbrit. 2012. aastast ilmub aastaraamat “Soome-ugri sõlmed”, samuti saadab asutus välja igakuist veebipõhist uudiskirja.

Alates 1997. aastast annab asutus välja traditsioonilist hõimukalendrit, mis on leidnud kindla koha tuhandete soome-ugri sõprade kodudes. Lisaks on Fenno-Ugria üllitanud ka teisi trükiseid, millest märkimisväärseim on “Uurali keelte sõnastik” (Tallinn 2004, 2011). Lisaks trükistele on Fenno-Ugrial uudistepõhine inforikas kodulehekülg ning ainulaadne rikkalik raamatukogu. 2010. aastal algatas Fenno-Ugria Asutus koos viie partneriga haridusprogrammi Nordplus toel uue soome-ugri infoportaali loomise.

Koostöö soome-ugri seltsidega

Fenno-Ugria on teinud tihedat koostööd Eestis elavate soome-ugri rahvaste kultuuriseltsidega. Asutus on aidanud asutada Eesti Mordva Kultuuriseltsi ja Udmurdi Kultuuriseltsi “Osmeš”. Koos tähistatakse soome-ugri rahvaste rahvuslikke tähtpäevi, millest traditsioonilisemad on ersa keele päev ja mari sangari päev. Seltsid omakorda aitavad Fenno-Ugriat suuremate ürituste korraldamisel.